Nutiseadmetel on kaks poolt, mis avaldavad negatiivset mõju inimese arengule ja tervisele.
Alaealistele on nutiseadmed kordades ohtlikumad, kui täisealistele, kuid negatiivset mõju saavad tunda mõlemad, kui nutiseadet ei kasutata targalt ja arukalt.
1. Negatiivsed mõjud vaimsele, emotsionaalsele ja mentaalsele tervisele.
2. Madal- kui kõrgsageduslik tehiskiirgus, mis kiirgab nutiseadmetest kahjust füüsilist tervist.
UNESCO KUTSUB KOOLE ÜLESSE KEELUSTAMA NUTITELEFONID KOOLIDES
Nutitelefonid tuleks koolides keelata, et parandada õppimist ja aidata kaitsta lapsi küberkiusamise eest, soovitatakse ÜRO raportis.
ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriagentuur Unesco teatas, et on tõendeid selle kohta, et mobiiltelefoni liigne kasutamine on seotud vähenenud haridustulemustega ja et ekraanil viibimise aeg avaldab negatiivset mõju laste emotsionaalsele stabiilsusele.
Nutitelefonide keelustamise üleskutse saatis selge sõnumi, et digitaaltehnoloogia tervikuna, sealhulgas tehisintellekt, peaks alati alluma “inimesekesksele nägemusele” haridusest ega tõrjuma kunagi silmast silma suhtlemist õpetajatega. https://www.theguardian.com/world/2023/jul/26/put-learners-first-unesco-calls-for-global-ban-on-smartphones-in-schools
NUTISEADMETE NUTIHÜGIEEN
Kasuta nutiseadet targalt ja arukalt. Kui andmeside on koguaeg sees kiirgab telefon 24/7.
Kui laadija on järgi kiirgab telefon madalama sagedusega elektrikiirgust. Ära räägi telefoniga telefon vastu pead. Noormees jagab häid nõuandeid. Youtube seadetest saab panna Eesti keelsed subtiitrid.
SLÕL: “Lapsed ei tohiks üldse mobiiltelefoniga rääkida!”
Aastatst 2000. “Lastel ja noortel ei soovita me üldse mobiiltelefoni kasutada. Nende arenev organism on elektromagnetvälja mõjudele eriti vastuvõtlik,” hoiatab tervisekaitseinspektsiooni nõunik Agnes Jürgens.
DELFI LINK
NUTISEADMETE LIIGTARVITAMINE
“Imekombel ei kehti mõnes omanäolises Eesti koolis rahvusvahelised ega Eestis tehtud uuringute tulemused.”
“Lubades lapsel vabalt olla nutiseadmes, anname talle ligipääsu kogu internetile ja samal ajal anname kogu internetile ligipääsu lapsele.”
ERR Link
HEROIINI ME VÄIKELASTELE EI ANNA, AGA NUTISEADMETEGA PROBLEEMI JUSTKUI POLEKS
Mina muidugi ei kasuta seda sõna üldse tolles «kuuma sõna» tähenduses – ma ei räägi mediteerimisest ega millestki sellisest. Ma lihtsalt ise mõtlen oma mõtlemisest ja jälgin oma mõtlemist. Seda võiks nimetada metamõtlemiseks. Kui näen, et ei suuda enam keskenduda, siis pole mõtet mõtlemisele aega kulutada. Arvan, et selline metamõtlemine on tähtis igal alal – tuleb tundma õppida, kuidas oma aju töötab.
Link.
DR. ANDERS HANSEN
Rootsi arst, psühhiaater ja kirjanik.
ANDERS HANSEN töötab Stockholmis Karolinska instituudi psühhiaatriaosakonna peaarstina. Peale mitme raamatu on tema sulest ilmunud üle kahe tuhande artikli meditsiinist ja ravimitest, ta on pidanud sadu loenguid, muu hulgas ka ühe TEDi ettekande, ning osalenud raadio- ja telesaadetes. Tema raamat „Tugev aju” (ek Varrak, 2018) leidis palju positiivset vastukaja, seda on saatnud rahvusvaheline müügiedu ja see on aidanud muuta nii poliitikute kui ka tavainimeste elu.
MEIE AJU EI OLE MEIE AJAGA KOOSKÕLAS! Kiire elutempo, pidev stress ja alalist internetiühendust eeldav digitaalne elustiil mõjutavad meie aju ja enesetunnet. Meil on üha raskem keskenduda, me magame halvasti, suhtleme üksteisega päris elus üha vähem, kadestame teiste inimeste sotsiaalmeedias esitatud elamusi – ja meie empaatiavõime väheneb pidevalt. Psüühilistest häiretest ja vaevustest ähvardab kujuneda suur oht meie tervisele.
Link.
VIDEO
Selle mõju eest ei ole kaitstud nn digipõlvkonnad, kes on ekraanidega üles kasvanud ja kes võiks eeldatavasti olla sellega hästi kohanenud. Ilmselt siiski ei toimu evolutsioon nii kiiresti. Ja kui sooviksime lasta looduslikul valikul välja sõeluda need, kes selle suhtes immuunsed, siis toimuks see ilmselt kõigi nende massiivsete kannatuste hinnaga,
kes oma elud nutisõltuvuse läbi põrguks muudavad.Kuid küsimus ei ole lihtsalt üha uutest sotsiaalmeedia mõnuannustest
sõltuvusse sattumises. Algoritmidel põhinevad rakendused suudavad inimesi, ja eelkõige noori, hullutada ka kõige pöörasemate ideoloogiate kammitsatesse.
Link.
Nutiseadmed pakuvad palju vahetut uudsust (iga pöidlaliigutus toob midagi uut), seega tekitavad nutiseadmed palju mõnu. Mõnuga kaasneb aga alati oht jääda sõltuvusse. Igasuguse sõltuvuse tagajärjeks on see, et sõltuvuse objekt (heroiin, hasartmängud, nutiseadmed) kontrollib meie tähelepanu. Kui kevadises metsas, tähtsal koosolekul või meeleolukal õhtusöögil tunnete vajadust oma nutiseadet vaadata, olete nutinarkarid (NN).
Link.
“Tal keevad emotsioonid nii üle, et ta ei suuda neid enam ohjata. Ta lööb, karjub, kasutab enda jaoks ebaharilikke sõnu, proovib minult mingit reaktsiooni kätte saada. Ja ongi väga raske sel hetkel rahulikuks jääda. Naabrid on meile isegi politsei kutsunud,” rääkis Trei. Ema tunnistab, et panustab palju tütre kasvatusse, ning see, et mingil hetkel on politsei lapse raevuhoo pärast ukse taga, oli talle valus hoop. Naine leidis lõpuks abi “Imeliste aastate” programmist, kus õpetatakse lapsevanemaks olemist, emotsioonide maandamist ja muu hulgas ka seda, kuidas tulla toime laste liigse ekraanilembusega.
VIDEO
Nutiseadmeid kasutavad üha nooremad lapsed. Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Grete Arro nentis “Vikerhommikus”, et nutiseadmete pakutav kiire mõnutunne rikub laste loomupärase tungi end arendada ja iseseisvalt tegutseda. Arro rääkis, et tal ei ole väga suuri illusioone ja usub, et vanemad annavad nutiseadme kätte juba väga väikestele lastele. Seejuures ei teadvusta nad, et see võib lapsele kurja teha. Ta selgitas, et nutiseade on justkui meid ümbritsev keskkond. See keskkond võib aga väikelapsele või teismelisele mõjuda hoopis teistmoodi kui täiskasvanule. “Laps või teismeline õpib palju kiiremini kui täiskasvanu. Ta õpib ära ka sõltuvuse: kiire kuluefektiivse naudingu saamise, mida nutiseadme uudsus talle annab,” sõnas Arro.
VIDEO